Algab registreerimine 2028. aasta laulu- ja tantsupeole
Algas kollektiivide registreerimine 2028. aasta laulu- ja tantsupeole „Olemise viis“
Täna keskpäevast alates saavad end kirja panna kõik kollektiivid, kes soovivad osa võtta 2028. aastal toimuvast XIV noorte laulu- ja tantsupeost ning XXIX üldlaulu- ja XXII tantsupeost „Olemise viis“. Registreerimine kestab kuni 31. oktoobrini 2026.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhatuse liige Margus Toomla kinnitas, et 2028. aasta pidu on erakordne, kuna esimest korda ajaloos ühendatakse noortepeo ning üldlaulu- ja tantsupeo traditsioonid. Pidu kestab sel korral kokku kaks nädalat: 30. juunist kuni 9. juulini. „Peo esimene nädal keskendub tantsu- ja rahvamuusikapeole ning teine on rongkäigu ja laulupeo päralt.“
Kuigi programm on mahukas ja pidu tavapärasest oluliselt pikem, on Toomla kindel, et kõik laabub kenasti ja rikkalik kava annab suuremale hulgale inimestele võimaluse võtta osa mõnest tantsupeo etendusest või laulupeo kontserdist. Varasemast avaram rahvamuusikapeo toimumiskoht Eesti Vabaõhumuuseumis loob tema hinnangul hulgaliselt võimalusi peole ehedas keskkonnas kaasa elada.
Suurpeo juhtmõte „Olemise viis“ seob laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo mõtteliseks tervikuks. Laulupeo kunstilise juhi Riivo Jõgi sõnul on mõiste „olemise viis“ meeldivalt mitmetähenduslik, jättes nii kunstilises kui filosoofilises mõttes palju vabadust. „Kuna seekord toimuvad noorte- ja üldlaulupidu koos ning pidu kestab kolm päeva, kujunes sellest üsna loomulikult välja mineviku, oleviku ja tuleviku telg. Esimesel päeval vaatame ajas tagasi ja esitame ühiselt muusikat, mis erinevatel aastakümnetel meie inimesi on puudutanud. See on eriline kontsert, kuna publik saab ise väga suure osa sellest koos kooriga kaasa laulda. Ühislaulmist on laulupeol olnud varemgi, kuid seekord on sellele üles ehitatud terve kontsert.“ Teine päev kuulub täiskasvanud lauljatele ning kolmandal astuvad laulukaare alla lapsed ja noored.
„Olemise viis“ toob lauluväljakule eestlaseks olemise ja kokkutulemiste tähendused läbi ühise ajaloo. Loodan, et need kolm päeva moodustavad päriselt ühe terviku ja peolt saavad inimesed kaasa mõtte sellest, kust me tuleme, mis meid siin Eestis ühendab ja mida tahame tulevikku edasi viia,“ ütles Jõgi.
Tantsupeo pealavastaja Kadri Tiis ütleb, et repertuaari valikul oli seekord soov eestlaseks olemisele ausalt ja mitmekihiliselt otsa vaadata. „Otsisime tantse, mis kannaksid endas midagi meie olemisest: meie iseloomust, kodust ja perest, suhetest, loodusest, kogukonnast, pärimusest ja kooshoidmisest. Meie olemise viisis on korraga palju jõudu ja visadust, aga ka midagi väga õrna, mida ei saa võtta iseenesestmõistetavana.“
Tiisi sõnul toob seekordne ühine pidu Kalevi staadioni murule erakordselt palju tantsijaid: kohtuvad nii noorte- kui ka üldtantsupeo rühmaliigid. „Pealtvaatajaid ootab üks väga suur, põnev ja tavapärasest pikem tantsuetendus,“ oli pealavastaja ootusärev. Sel korral on kokku neli tantsuetendust ehk ühe võrra rohkem kui tavapäraselt. Lisaks on veel piletitega peaproov-etendus.
Rahvamuusikapeo südames on peo loomingulise juhi Enrik Visla sõnul sel korral Kihnu Virve, kelle sünnist möödub 2028. aastal 100 aastat. „Sellest on kantud ka rahvamuusikapeo juhtmotiiv – Kihnu Virve sajand – ning sellest johtuvalt oli mere teema repertuaari valikul olulisel kohal. Üle mere on tulnud nii lood kui ka laulud ja isegi pillid, mis on siin populaarseks saanud. Samuti on siinne rannaäär ja saared rikkad laulude ja pillilugude poolest.“ Visla sõnul on 2028. aasta peol pillilugude kõrval eraldi tähelepanu ka rahvalaulul ning lisaks põhikontserdile toimuvad vabaõhumuuseumis päeva jooksul väiksemad üleastumised erinevates kooslustes.
2028. aasta laulu- ja tantsupeo visuaalne identiteet toob peomaailma käsitsi loodud tegelased, rahvarõivastest inspireeritud värvid ja mängulise kujundikeele, mis saadab „Olemise viisi“ kuni peotule kustumiseni.Visuaalne identiteet valmis illustraatori ja kunstniku Marju Tammiku ning disainistuudio Unt / Tammik koostöös.
2028. aasta laulu- ja tantsupeole saavad kollektiivid end kirja panna neile juba tuttavas registris: register.laulupidu.ee. Kollektiivijuhtide kõigile küsimustele on laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid ja korraldajad aga vastuseid viimas 18. septembrist algavatel Terepäevadel. Nii Terepäevade kui 2028. aasta laulu- ja tantsupeo kohta leiab infot laulu- ja tantsupeo kodulehelt aadressiga laulupidu.ee.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juht Margus Toomla toob esile, et kuigi registreerumine suurpeole kestab 31. oktoobrini, peaksid kollektiivid, kes on esimest korda laulu- ja tantsupeole teekonda alustamas, ennast kirja panema enne septembri lõppu, kui soovivad taotleda peoks valmistumiseks ja osalemiseks mõeldud riiklikku toetust. „Taotlusvoor kooride, orkestrite, rahvatantsu- ja rahvamuusikakollektiivide toetamiseks kuulutatakse välja kord aastas ja kestab 30. septembrini. Selle kohta leiab lisainfot samuti sihtasutuse kodulehelt,“ ütleb Toomla.
XIV noorte laulu- ja tantsupidu ning XXIX üldlaulu- ja XXII üldtantsupidu toimuvad 30. juunist kuni 9. juulini 2028 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Riivo Jõgi, tantsupeo pealavastaja Kadri Tiis ning rahvamuusikapeo loominguline juht Enrik Visla. Suurpeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.