Millised koori- ja orkestriliigid esinevad sel korral peol?

„Olemise viis“ ühendab noored ja vanad ning kutsub kõik koos laulma

2028. aastal toimuv XIV noorte laulupidu ja XXIX üldlaulupidu algab 7. juulil rongkäiguga ning kestab 9. juulini, mil laulupeotuli Tallinna lauluväljaku tuletornis taas kustub. Tulemas on mitmes mõttes eriline pidu ning esimest korda asub laulupeo kunstilise juhi ametisse orkestritaustaga dirigent Riivo Jõgi.

Eesootav suurpidu läheb ajalukku ainuüksi sellega, et seni kindla ajavahemiku tagant kordamööda kulgenud noorte laulu- ja tantsupeod ning üldpeod korraks kokku tuuakse. Seetõttu on peole tulemas osalejaid rohkem kui kunagi varem ja harjumuspärasest kahest päevast jääb peo pidamisel väheks. „Kolmele päevale jaotunud noorte- ja üldlaulupidu „Olemise viis“ toob kokku erinevad põlvkonnad ning liidab esinejad ja publiku,“ selgitab peo kunstiline juht Riivo Jõgi.

Esimene päev: avatseremoonia ja ühislaulmine

Laulupeole eelneb ka sel korral ühine rongkäik ja tuli süttib „Koidu“ saatel. Pärast seda kõlavad ühendkooride esituses Eesti hümn ja Veljo Tormise „Laulu algus“ ning edasi laulavad juba kõik koos.

„Ühislaulmist pole laulupeol varem väga palju ette tulnud,“ teab kunstiline juht. Seda formaati prooviti tema teada esimest korda 1938. aastal, kui iga kontserdipäeva lõpus olid kavas mõned lood, mida sai üheskoos laulda. Seekord on tegu terve ühise kontserdiga.

„Meil on kava üles ehitatud nii, et liigume laulupeo sünniaastasse 1869 ja esitame igast kümnendist ühe teose, kuni jõuame tänapäeva,“ selgitab Jõgi. Esimesena kõlab kõigile tuttav „Kungla rahvas“, mille meloodia on küll kirjutatud veidi hiljem, kuid sõnad kirjutas Friedrich Kuhlbars 1869. aastal. Järgnevad „Õrn ööbik“, „Mu meelen kuldne kodukotus“ ja „Mats alati on tubli mees“ peaksid samuti suurele osale publikust tuttavad olema.

Ka siis, kui mõni kavas olev laul pole oma ajastu kõige tuntum teos, on kunstilise juhi sõnul selle valikul kindel põhjus. Näiteks esindab 1980. aastaid Alo Mattiiseni „Isamaa ilu hoieldes“, mis märgib eestlaste pürgimist iseseisva riigi poole. 1990. aastaid iseloomustab Eesti esimene Eurovisiooni-lugu „Muretut meelt ja südametuld“.

Kaare all laulavad koos publikuga ühislaule ühendkoorid ja saateks mängib puhkpilliorkester. „Esimese kontserdipäeva mõte on koos märgata seda pärandit, mis meile on jäetud. Seda, kust me oleme tulnud ja kuhu jõudnud,“ lisab Riivo Jõgi. Esimese kontserdipäeva lõpuks saavad kõik Tallinna lauluväljakul viibijad laulda Tõnis Mägi armastatud lugu „Palve“.

Teine päev: täiskasvanute koorid

8. juuli ehk laupäev on täiskasvanud koorilauljate täita. „Sellel kontserdil esinevad meeskoorid, naiskoorid ja segakoorid. On ka väike valikkooride plokk ning orkestriliikidest astub üles puhkpilliorkester,“ tutvustab kunstiline juht.

„Kõikide liikide repertuaaris on kindel koht Eestil ja meie inimestel. Näiteks meeskooride avalaul on „Hoia, jumal, Eestit!“, laulvat revolutsiooni märgib Mattiiseni „Kaunimad laulud“. Muusikaline kummardus tehakse Gustav Ernesaksale, kel täitub 120. sünniaastapäev,“ lisab ta.

Päeva lõpetab ühendkoor, mida Riivo Jõgi sõnul on juba hakatud „pühendkooriks“ kutsuma, sest kavas on väga eestimeelsed ja isamaalised laulud, mida on ilus meie kodumaale pühenduseks laulda. Suur rõõm on kunstilisel juhil just selle peo tarbeks sündinud uudisteosest „Ja siiski“, mille Valter Soosalu kirjutas Henrik Visnapuu sõnadele.

Kolmas päev: lapsed ja noored

Peo viimasele päevale annavad hääle laste- ja noortekollektiivid. „Meil on paar vahvat uuendust. Näiteks moodustatakse esimest korda laste ühendkoor, kus osalevad valikmudilaskoorid, laste- ja poistekoorid. Nemad avavadki kolmanda kontserdipäeva lauluga „Eesti lipp“.“ Riivo Jõgi selgitab, et eesmärk oli moodustada kolme päeva vahel side, kus iga kontserdipäeva avab ja lõpetab tugeva isamaalise tähendusega lugu.

Kahe peo kokkuliitmise tõttu tekkisid mõned uued liigid. Kui teisel kontserdipäeval astuvad üles segakoorid, siis kolmandal laulavad noorte segakoorid. Täiskasvanuid esindavad naiskoorid, noori aga neidudekoorid.

Nii suured kui väikesed, erinevad põlvkonnad saavad laulukaare all kokku kolmanda kontserdipäeva õhtul, kui peo lõpulauludeks koonduvad kõik lauljad üheks suureks ühendkooriks. 

Ja muidugi orkestrid!

Riivo Jõgi on esimene laulupeo kunstiliseks juhiks saanud orkestridirigent – seni on selles ametis hoidnud taktikeppi koorijuhid. Seetõttu kõneleb ta orkestrite repertuaarist samasuguse innuga kui lauljate omast. „Ka orkestripalade puhul hoiame kätt Eesti kultuurilool ja juubelisündmustel. Puhkpilliorkestritele on kokku pandud üks teos ooperist „Vikerlased“, mis esietendus 1928. aastsal. Ja lõputeoseks on „Popurrii kaunimatest lauludest“, kus kuuleb mitmeid Eestile olulisi lugusid.“

„Sümfooniaorkestrid mängivad muu hulgas Margo Kõlari „Hoia lipp kõrgel!“, mis oli kavas 2007. aastal, kui sümfoonikud üldse esimest korda koos laulukaare all mängisid. Legendaarne helilooja ja arranžeerija Tõnis Kõrvits kirjutas sümfooniaorkestri liigile uudisteose „Päeva tee“. Ning kindlasti võidab inimeste südamed sümfooniaorkestrite lõputeos „Muusikaline pilt filmist „Suvi““,“ võtab kunstiline juht orkestrite osa kokku.

2028. aasta laulupeo üldjuht loodab, et meie kõigi olemise viis jääb helgeks ka siis, kui peotuli on kustunud. „Laulu- ja tantsupeoga kaasnev hardas ning hooliv suhtumine kipub argipäeva saabudes kaduma. Ma loodan, et pidu „Olemise viis“ paneb meid kõiki mõtlema sellele, millised me oleme ja millised tahame olla. Nii praegu kui ka tulevikus,“ ütleb Riivo Jõgi.

XIV noorte- ja XXIX üldlaulupeo loominguline meeskond

Laulupeo kunstiline juht Riivo Jõgi

Laulupeo kunstilise juhi assistendid Külli Kiivet ja Kuldar Schüts

Mudilaskooride liigijuht Mariliis Kreintaal, dirigendid Külli Karask, Ilona Muhel, Kadi Ritsing-Tamra

Lastekooride liigijuht Silja Uhs, dirigendid Leiu Ryland-Jones, Aarne Saluveer, Maarja Soone

Poistekooride liigijuht Maret Poll, dirigendid Martin Einmann, Kuno Kerge, Kuldar Schüts

Neidudekooride liigijuht Külli Kiivet, dirigendid Ingrid Kõrvits, Vilve Maide

Noorte segakooride liigijuht Kärolin Tuisk, dirigendid Heli Jürgenson, Rasmus Puur

Naiskooride liigijuht Elen Ilves, dirigendid Mait Männik, Andrus Siimon

Meeskooride liigijuht Kuldar Schüts, dirigendid Liisi Toomsalu, Roland Viilukas

Segakooride liigijuht Hirvo Surva, dirigendid Triin Koch, Pärt Uusberg, Elo Üleoja

Puhkpilliorkestrite liigijuht Bert Langeler, dirigendid Karl Abro, Tarmo Kivisilla, Silver Niinemets

Sümfooniaorkestrite liigijuht Riivo Jõgi, dirigendid Jüri-Ruut Kangur, Ott Kask, Imre Rohuväli

Laulupeo muusikatoimetajad Kersti Seitam ja Ave Sopp