Laulupeo kunstiline kontsetpsioon

„Olemise viis“ – 2028. aasta laulupeo lugu minevikust tulevikku

2028. aasta XXIX üldlaulupeo ja XIV noorte laulupeo kunstiline juht Riivo Jõgi leidis peo kontseptsiooni jaoks ainest eesti muusikaloost. Dirigent, helilooja ja muusikapedagoog sidus mineviku olulised inimesed ja sündmused tänapäeva ning tulevikuga.

Peo kunstiliseks juhiks kandideerijatel tuli kirjutada oma kontseptsioon, kuidas pidu võiks tervikuna välja näha. „Seekord oli see ülesanne veidi erilisem: pidi panema kokku noorte ja üldlaulupeo ning ette oli antud ka see, et laulupidu võiks olla kolmepäevane. Tuli mõelda välja, kuidas kaks pidu lõimida ning mil moel kontserdipäevad üles ehitada,“ selgitab Riivo Jõgi konkursi tagamaid.

Ideekavandit kirjutades ammutas Jõgi ainest minevikku vaadates. Ta on enda sõnul suur ajaloohuviline ja kukkus nii välja, et peo toimumisaastal – 2028 – on eesti muusikaloos palju ümmargusi tähtpäevi. „Kuna olen ise pigem levimuusika poole kaldu, teadsin juba ammu, et 2028. aastal täitub Arne Oidi ja Uno Naissoo sünnist sada aastat. Koorimuusika suurkujudest rääkides saab samal aastal tähistada Gustav Ernesaksa 120.,Tuudur Vettiku 130. ja Artur Kapi 150. sünniaastapäeva,“ toob kunstiline juht näiteid. Kõige tipuks täitub laulupeol endal 2028. aastal sada aastat ajast, mil üldlaulupeod jõudsid praeguse Tallinna lauluväljaku territooriumile, Eesti Vabariik saab 110-aastaseks ning laulvast revolutsioonist möödub 40 aastat.

Kõiki neid daatumeid kõrvutades kirjutaski Riivo Jõgi lõpuks ideekavandi, mis oli tugevalt mõjutatud aastakümnete vältel Eestit mõjutanud olulistest sündmustest ja inimestest.

Kui komisjon tema mõtted suurpeo kontseptsiooni võidutöö vääriliseks tunnistas, uuris mees minevikku veelgi põhjalikumalt ning pani laulupeo ajaloo sõna otseses mõttes Exceli-tabelisse kirja. „Alustasin 1869. aastast ja jõudsin tänapäeva. Märkisin üles kõik lood, mis on läbi aegade esitatud, nende autorid, dirigendid, liigid ja kõikide muusikapalade juurde otsisin ka heli- või videonäite,“ võtab laulupeo üldjuhiks valitud Riivo Jõgi muljetavaldava töö kokku. Tänu sellele on tal nüüd oma andmebaas. „Saan näiteks hetkega leida info selle kohta, mitu korda on laulukaare all koore juhatanud Hirvo Surva,“ muheleb Jõgi.

Laulupeo repertuaari kokku pannes soovis üldjuht, et sinna saaks ajaloost nopitud just see muusika, mis on eesti kultuuriloos märgiline ning eesti inimesele hingelähedane. Kogu peo pealkirjaks valitud „Olemise viis“ sobib Riivo Jõgi hinnangul tema kontseptsiooniga suurepäraselt. „Kuna noorte- ja üldpidu on seekord koos ning kontserdid jagatud kolme päeva peale, on need kantud kolmest ajalisest kihist. Peo esimene päev on mineviku päralt – siis toimub vanade armsate lugude ühislaulmine. Teisel päeval on täiskasvanute kooride esinemised – need sümboliseerivad praegust aega ehk olevikku, ning kolmandal päeval astuvad laulukaare alla lapsed ja noored, teisisõnu meie tulevik,“ selgitab Jõgi. „Seda kõike kokku võttev pealkiri „Olemise viis“ tähistab ühelt poolt põlvkondadevahelisi sidemeid, teisalt annab aga hea raami seekordse laulupeo ajalisele mõttele.“