Avaleht > > Kokkutulemise viis >

Visuaalne identiteet

2028. aasta peo visuaali keskmes on inimesed

2028. aasta laulu- ja tantsupidu sai oma näo. Uus visuaalne identiteet toob peomaailma käsitsi loodud tegelased, rahvarõivastest inspireeritud värvid ja mängulise kujundikeele, mis saadab „Olemise viisi“ kuni peotule kustumiseni.

2028. aasta pidu on eriline – esimest korda saavad üheks tervikuks XIV noorte laulu- ja tantsupidu ning XXIX üldlaulu- ja XXII tantsupidu. Ka visuaalse identiteedi loojatele tähendas see tavapärasest keerukamat ülesannet: kujundus pidi kõnetama korraga eri põlvkondi ning ühendama vana ja uue.

Visuaalne identiteet valmis illustraatori ja kunstniku Marju Tammiku ning disainistuudio Unt / Tammik koostöös. Tegijate sõnul oli laulu- ja tantsupeo visuaalne kujundamine nende jaoks erakordne võimalus. „Sellist tööd ei ole kuigi tihti võimalus saada. See on väga märgiline töö ja tohutu au on seda teha,“ rääkisid disainerid Eva Unt ja Margus Tammik.

Disainerite Unt / Tammik ja kunstniku Marju Tammiku sõnul väljendub juhtmõte „Olemise viis“ logos ja visuaalis lauluviisi liikumises, lehvivates lintides ja lainetuses.

Tegelastes võib näha iseennast

Üle aastakümnete mängivad tulevase peo visuaalides taas rolli inimesed: lauljad, tantsijad, pillimängijad ja dirigendid. Tegelased lõi kunstnik Marju Tammik, kelle sõnul on karakterid meelega pisut kandilised, kohmakad ja ebatäiuslikud. 

Tammiku sõnul oli eesmärk luua tegelased, kelles peolised võiksid näha iseennast. „Need tegelased ei ole perfektsed ja ilusad – inimesed ongi sellised, igaüks natuke kõver siit ja viltu sealt. Meie olemegi need, kes tulevad linna siis, kui pidu hakkab, ja toovad selle meeleolu tänavatele ja igale poole mujale,“ ütles ta. Samuti said tegelased kahe peo ühendamisel oluliseks sillaks. „Tegelased tegid kahe peo ühendamise natuke lihtsamaks, sest nemad toovadki kõik kokku – eri vanuses inimesed ja kaks pidu,“ rääkis Tammik.

Tegelaste rahvarõivad ei ole Tammiku sõnul üks ühele koopiad kindla kihelkonna rõivastest. Kunstnik lähtus nende loomisel küll päriselt olemasolevatest piirkondlikest rahvarõivastest, kuid jättis ka tõlgendamis- ja üldistamisruumi. Oluline oli, et esindatud oleks Eesti eri paigad ning võimalikult paljud inimesed leiaksid visuaalist midagi tuttavat. 

Disainerite Eva Unti ja Margus Tammiku sõnul kasvas rahvarõivastest välja ka peo värvipalett. Konkreetseid toone otsiti Eesti eri piirkondade rõivastelt, säilitades samal ajal laulupeoga seostuva sinise ja tantsupeoga seostuva rohelise.

Kunstnik Marju Tammiku sõnul oli eesmärk luua tegelased, kelles peolised võiksid näha iseennast. 

Peo juhtmõte „Olemise viis“ jõudis visuaali muuhulgas liikumises. „Juhtmõte väljendub logos ja visuaalis lauluviisi liikumises, lehvivates lintides ja lainetuses. Olemise viis ongi meie jaoks selline muutumine, liikumine, kasvamine ja ehitamine,“ rääkisid disainerid Unt ja Tammik.

Kõik valmis käsitööna

Lõpliku lahenduseni jõudmine oli loojate sõnul pikk protsess. Inspiratsiooni otsiti nii varasematest laulu- ja tantsupidudest kui ka eesti rahvakultuurist. Disainerid ja kunstnik külastasid korduvalt Eesti Rahva Muuseumi ja selle arhiive, uurisid varasemaid pidusid ning töötasid läbi rahvarõivaraamatuid ja -juhendeid.

Üks põhimõte oli aga paigas algusest peale: uue visuaali keskmes peab olema Marju Tammikule omane käekiri ning kujundusest peab olema näha, et see on sündinud päriselt inimese käe läbi. „Põhiline oli, et oleksid originaaljoonistused. Joonistasin kõik käsitsi – kõik pinnad on tehtud tuši, akvarelli ja akrüülidega. Muidugi on need pärast arvutis kokku pandud,“ rääkis Tammik.

Käsitsi joonistatud piltide kasuks otsustati teadlikult. Laulu- ja tantsupeo ettevalmistamisega käib samuti kaasas palju käsitsi tegemist ja pikka harjutamist: rahvarõivaste tikkimisest, kudumisest ja õmblemisest laulude ja tantsude õppimiseni. „Mõtlesime, et ka visuaal võiks olla selline käsitöö. Eriti praegu, kui AI pealetulek on nii tohutu ja võimas, tundub mulle, et käsitöö on tõeline luksus,“ ütles Tammik. 

Paberilt linnaruumi

Kui praegu on tegelased vaid kujundustel, siis järgneva kahe aasta jooksul hakkavad nad meie ümber elama kõikjal: riietel, tänavatel ja veebikeskkondades. Juba kujundamise ajal mõeldi sellele, kuidas tegelased võiksid 2028. aasta peo ajal linnaruumis ellu ärgata. „Tõeline tõehetk saabub siis, kui 2028. aasta käes on. Päris lõpuni ei kujuta ette, kuidas ja kui palju seda hakkab olema ja kuidas see välja näeb,“ rääkis Marju Tammik.

Praegu tegelastel veel päris oma nimesid ei ole, kuid loojad ei välista, et need järgmise kahe aasta jooksul tekivad. „Rahvas võib neile vabalt nimesid hakata panema – see on ainult teretulnud,“ märkisid disainerid.

Üks soov on autoritel siiski juba praegu olemas: et peo tegelased jääksid inimestega ka pärast pidu. „Et nad jääksid inimestele mällu ja loodetavasti ka südamesse,“ ütlesid nad.