Rahvamuusikapeo kunstiline kontseptsioon
Rahvamuusikapeo südames on meri ja Kihnu Virve
2028. aasta rahvamuusikapidu viib eestlased Eesti Vabaõhumuuseumis mereteemalisele teekonnale. Loominguline juht Enrik Visla ammutas peo koostamisel inspiratsiooni nii asukohast kui ka rahvalauliku Kihnu Virve repertuaarist.
Rahvamuusikapidu on mitu aastat peetud Tallinnas Vabaduse väljakul. Tulevasel peol saavad rahvamuusikud musitseerida aga talude keskel ja merekohina saatel. „Eesti Vabaõhumuuseum annab meile võimaluse väiksemateks kontsertideks ja spontaanseteks esinemisteks erinevates talukompleksides,“ räägib rahvamuusikapeo loominguline juht Enrik Visla.
Visla on ise muuseumiga tihedalt seotud olnud. Ta on seal aastaid pilli mänginud turistidele või rahvatantsu saateks, näiteks viimati jaanipäeval ansambliga Lõõtspillipoisid.
Esimestel esinemistel saatis ta tõenäoliselt rahvatantsurühmi Kandali ja Leigarid. Tugev side muuseumiga ja selle asukoht inspireeris teda rahvamuusikapidu just seal pidama. „See keskkond paneb mõtlema, kuidas pillilood kõlasid sada aastat tagasi külapidudel ja kuidas need nüüd kõlavad. Samuti on see väga kena mereäärne koht,“ selgitab Visla.
2028. aasta rahvamuusikapidu tuleb Visla sõnul kui suur merepidu, sest just maa ja mere piirilt pärit lugusid rahvamuusikud sel korral esitavad. „Me vaatame, mida on ranna ääres ja ka üle mere mängitud,“ tutvustab Enrik Visla. Ta lisab, et rahvamuusika on tihti üle mere meile tulnud meremeestega, kes on näiteks Rootsist või Soomest erinevaid viise kodumaale toonud. Need viisid on omakorda Eestis edasi levinud ja seetõttu leidub tulevase peo kavas lõbusaid mereteemalisi laule peaaegu kõigist Eesti piirkondadest. Saab kuulda, kuidas lapsed ja lapselapsed koos vanemate ja vanavanematega veeretavad ühisolemise viise näiteks viimase sajandi Kihnu, Ruhnu, Kuusalu, Setomaa ja Võrumaa rahvamuusikaga. „Võrumaa on meil omaette huumorinurk, sest tegu on merest üsna kauge kandiga. Üks laul räägib suure suuga ja laialt tuntud meremehest Tossu Antsust, kelle tegelik meresõidukogemus piirdus vaid otsaga Kalarannast Piritale,“ muheleb Visla.
Samuti on Visla sõnul peo fookuses rahvalaulik Kihnu Virve ja tema 100. sünniaastapäeva tähistamine, sest ka Virve elu ja looming olid merega tihedalt seotud. Segaansamblid, lõõtspillimängijad ja lauljad teevad Virvele kummarduse just tema mereviisidega, näiteks tipneb pidu „Merepeo“ esitamisega. „See on põlvkondadeülese rahvamuusika tunnuslugu, mida me tihti koos laulame ja mängime,“ räägib Visla. Kuigi kõik liigid tulevasel peol Virve loomingut ei esita, ühendab muusikuid siiski suur armastus rahvalauliku vastu. „Kihnu Virve oli rahvamuusika superstaar. Kõik tundsid ja teadsid teda,“ selgitab Visla. Virve looming on Visla sõnul kui oodatud ja armastatud põlvkondadeülene koosmäng ja koosolemise viis, mis toob kokku kõik vanavanemad, vanemad ja lapsed.